Speedster OÜ on tegutsenud alates 1993. aasta sügisest, sest siis sai lihtsalt oma lõbuks sõprade abistamisest igapäevatöö. Seega omame pikaajalist autode remondi ja hoolduse kogemust. Oleme tegelenud bensiinimootorite, manuaalkäigukastide ning veermiku hoolduse ja remondiga, bensiinimootorite diagnostika ning vigade parandamisega.

Tänasel päeval on meie põhitegevuseks vanemate autode toite- ja süütesüsteemide vigade tuvastamine ja parandamine. Suurem osa neist on hobiautod, kuhu on ka märkimisväärselt raha sisse paigutatud ning omanikel võib  ise parandamine ja suures koguses osade vahetamine tihti väga kalliks maksma minna samas tulemust andmata. Nimelt erinevalt tänapäeva autodest ei ole enamusel vanematest masinatest diagnostikapistikuid kust kaudu auto oma “mured” ise välja räägiks. Samas ei õpetata ka ametikoolides arusaadavatel põhjustel enam karburaatorite ja ammu tootmisest maas olevate sissepritsete “hingeelu” tundma, niisiis peavad selliste töödega tegelema inimesed, kellel on vastavad teadmised ja väga pikaajalised kogemused selliste toite- ja süütesüsteemide parandamisel. Meie puhul nii umbes möödunud sajandi 80-ndate keskpaigast saadik.

Kui süütesüsteemide puhul piisab tõesti tihtipeale lihtsalt hingusele läinud osade vahetamisest ja mehhaaniliste süütejagajate füüsilisest korrastamisest, siis toitesüsteemide puhul on asi palju keerulisem. Ka kõikvõimas internet võib küll mõnes asjas abiks olla, aga tihtipeale külvab see lihtsalt segadust, sest nõu võivad anda väga erineva tasemega meistrimehed ja nii võib mõnigi kord video, kuidas mingit tööd teha osutuda videoks, kuidas seda tööd teha ei tohi.

Kuna oleme toite- ja süütesüsteeme parandanud väga pikalt, suudame suure tõenäosusega tuvastada, kus tegelikud vead asuvad ning vahetame välja ainult neid osi mida vaja, säästes nii autoomanikke mõttetutest kuludest. Kui uuematel autodel tulevad vead välja läbi diagnostika nii, et auto ise ütleb, mis viga, siis vanematel autodel päris nii ei ole – diagnostika võib seal, kus pistikud olemas on, küll midagi näidata, aga lõpliku tõena seda võtta pole mõtet. 

Niisiis on vanemate autode vigade leidmiseks ja parandamiseks ning mootorite seadistamiseks vaja esmalt süsteemide põhjalikku tundmist, oskust mingi vea sümptomite järgi ära arvata, mis seda põhjustada võib. Seda võimaldab paraku vaid kogemus ehk siis nii karburaatoreid kui ka erinevaid sissepritseid on meie majas remonditud palju tuhandeid.

Ja teiseks on vaja gaasianalüsaatorit, mis võimaldab mootoreid seadistada nii, et oleks tagatud mootori optimaalne võimekus ja mõistlik kütusekulu ning et summutist tulevad heitgaasid kõiki ümberolijaid ära ei lämmataks. Loomulikult aitab gaasianalüsaator ka vigade leidmisel, sest mootori puhul ütleb heitgaaside koostis üsna täpselt, kuidas kütus mootoris põleb. Niisiis, kui auto ülevaatusel on gaasianalüsaator tihti vaenlane, siis vigade leidmisel ja auto seadistamisel parim sõber.

Karburaatori remont on erinevalt sissepritsetest veel täiesti omaette “maailm”. Ära lammutada ja kokku panna oskab neid pea iga meistrimees, kui aga tööpõhimõtet ei tea, võib see osutuda sageli lihtsalt tühjaks tööks ning mootor võib pärast sellist karburaatori remontimist käia veel halvemini. Sisuliselt on ka karburaatori igal detailil oma funktsioon ja tuleb väga täpselt teada, kuidas millegi vahetamine mootori tööd mõjutab. Ka on juhuseid nii karburaatorite kui ka sissepritsete puhul, et kunagi tehase poolt pakutud düüsikomplekt või sissepritse seadistus lihtsalt enam ei toimi, sest bensiinid on aastatega nii palju muutunud.

Loetleks siin nüüd ette mõned tüüpilisemad sissepritsete margid, millega oleme aastaid pidevalt tegelenud: mehhaanilistest pritsetest on enim levinud K-Jetronic, KE-Jetronic ja KE-Motronic. On ka veel vanemaid mehhaanilisi sissepritseid, aga nendega on nii, et kui nad töötavad, saab neid seadistada, aga remontimiseks pole meil sinna midagi sisse panna, kuigi laias maailmas on inimesi, kes ka neid parandavad.

Elektroonilistest sissepritsetest tuleks ära  märkida L-Jetronic, LH-Jetronic, Mono-Jetronic ning nende uuemad versioonid L-Motronic, LH-Motronic ja Monomotronic. On veel palju muid elektroonseid pritseid, aga enamuses meie teedel liiklevatest hobiautodest on just need sissepritsed.

Karburaatorite remondi puhul tuleb arvestada, et töö võib osutuda üsna mahukaks kuna lõpuni kulununa ja kõveraks paindununa karburaator lihtsalt puhastades ja reguleerides tööle ei hakka ning teda tuleb restaureerida ning tihti on odavam leida järgmine paremas korras olev karburaator. Kuna karburaatorite marke on piisavalt palju, pole mõtet neid siin eraldi välja tuua.

Peale sissepritsete ja karburaatorite remondi tegeleme heitgaaside kontrollimisega ka uuematel bensiinimootoriga autodel. Ka siin on võimalik heitgaaside koostise järgi ära öelda, kas viga on katalüsaatoris, mootori elektroonika poolel või hoopis mehhaaniline. Igal juhul on võimalik raha kokku hoida ja mitte huupi osi vahetada.

Vanimad meie juures käinud hobiautod on olnud aastast 1928, tavaliselt jäävad nad aga möödunud sajandi 70-ndate ja 90-ndate teise poole vahele.